Aastalõpuks mõtlemist

Tere ja head vana aasta lõppu ning uue algust!

Ehkki aastavahetuse aegu on suuremal osal inimestest ilmselt muid tegemisi, siis ei teeks ju paga vahepeal ka natuke vaimsete asjadega tegeleda. Sel õppeaastal on me koolis taas filosoofia ning ikka tekib küsimusi, milleks seda vaja jne. Postimehe online väljaandes on lühikene intervjuu ühe Tartu Ülikooli filosoofiga, mis ehk aitab vastata mõnelegi filosoofia vajalikkuse kohta käivae küsimusele. Asjalik ja kasulik lugemine igatahes.
Kõnealuse artikli leiate siit lingilt. Uuel aastal, uutes tundides võtame ehk ka kaheteistkümnendikega selle korra jutuks ja arutleme taaskord, mida filosoofia annab meile juurde, kui annab.

Seniks aga mõnusat aastavahetust ja ...
Taaskirjutamiseni!

Silmaringi avardamiseks

Tere-ahoi!

Sel kuul tuleb rohkem postitusi, kui viimaste aegadel olnud.
Seekordne kirje on mõeldud eeskätt 12. klassile, kes õpib ühiskonnaõpetust ning kus paljud soovivad teha ka eksamit selles aines.
Esimene link, mille lisan, viib teid Postimees OL lehele artikli juurde, kus politoloog Tõnis Saarts kirjutab sellest, mis erutab Eesti inimesi valmiskampaaniates ja üldse poliitikas. Kui läänepoolsetes riikides ning põhjamaades on peamisek küsimuseks klassivahed, inimeste majanduslik olukord, siis Saartsi hinnangul on Eestis selles ajaloo- ja rahvusküsimused. Lugege artikkel läbi ning mõelge viimase aja sündmustele, kampaaniatele. Et algav aasta on valimisaasta, siis saate ühtlasi silmad lahti hoida ning jälgida, mis siis läbivaks teemaks parteide kampaanias kujuneb.
Artikli enda leiate aga siit.
Kui mõtted nüüd kole mustaks ja tumedaks muutusid, siis veidi optimistlikuma tooniga loo Saksa ettevõtjate ootustest leiate sellelt lingilt. Ehkki lugu ise on lühike, mõelge siiski sellele, mida tähendab kasvõi Eesti jaoks EL suurima majandusega maa optimism ning majanduse kasv. Hea mõtteharjutus globaliseerunud majandusest...

Head lugemist ja nädalavahetust ning hoidke mõte selge.
Seniks aga,
Taaskirjutamiseni!

Asjalikku lugemist

Tere, ajaveebikülastajad!

Pole ammu juba siia ühtegi postitust lisanud. Mälusoppides nagu kumiseks, et olen siin-ja-seal tunnis lubanud üles panna ühte-või-teist infot, ent õhtuks koju jõudes on see paraku nagu peoga pühitud.
Parandagem siis see viga.
Selle nädala Postimehe netiväljaandes oli intervjuu briti ajakirjanikku Edward Lucas'ega. Gümnaasiumiõpilastel ja miks ka mitte põhikooliõpilastel on vast huvitav lugeda, mida arvab üks väljaspool asuv inimene Eesti asjadest ja probleemidest. Põnevaim vast on tema arvamised Eesti ja Venemaa ning üldse Venemaa kohta.
Loo enda leiate siit: http://www.postimees.ee/?id=352637.
Mõnusat lugemist. Artikkel on küll pikk, ent seda väärt.

Taaskirjutamiseni!

PS! Kui ma tunnis olen lubanud midagi siia keskkonda üles panna, siis palun tuletage mulle meelde, kui ma seda teinud pole.

Vaesusest ja väitluseks

Tere!

Nagu näete, pole siia leheküljele pikka aega ühtegi postitust potsatanud. Parandan nüüd selle vea ning lisan siia mõned viited vaesuse kohta.

Nimelt soovib Vairje Ojamets tulla gümnasistidega rääkima, väitlema vaesus

est ja imselt

laenuvõlgadest. Et selles täiel määral osaleda, tuleb teil läbi lugeda dokument, uurimus sellest, kuidas võlad inimesele mõjuvad, mida võlg, pangavõlg üldse tähendab jne. Lisan lingi ka dokumendile, kus on kirjas mõned noorte arvamused vaesusest. Need dokumendid saab kätte allpoole olevailt linkidelt:

http://dl.dropbox.com/u/13661226/abimaterjal%20v%C3%A4itluseks%201.doc

http://dl.dropbox.com/u/13661226/Noorte_motteid_vaesusest__Andres_Arrak_.pdf

Neist esimene tuleks kindlasti läbi lugeda.

Et mõtted liikuma hakkaksid, lisan siia juurde ka kaardi, kus on riigiti märgitud nende inimeste hulk, kes peavad hakkama saama vähem kui 1.25 dollariga päevas ehk vähema kui u 15 krooniga päevas. Vaadake

ning mõelge sellele.

Seniks aga mõnusat uurimist ning loodetavasti leiate ka mõne uue teadmise.

PS! Kes soovib vaesemaid maid, rahvaid, inimesi kuidagi ise aidata, võib kiigata leheküljele http:

//www.muudamaailma.ee/ ning uurida, mida seal kirjutatakse. Kasvõi lihtsalt silmaringi

laiendamiseks.

Seniks aga,

Taaskirjutamiseni!

Niisiis... mõned võlad

Tere, siiasattujad!

Olen nüüd üsna mitmes tunnis lubanud siia lisada mingeid materjale, andmeid, kuid paraku pidevalt ära unustanud. Mis teha - eks mul ole natuke vanust ka juba ja pea ei pea kõike enam väga hästi kinni.

Alustan täna 8. klassile antud lubadusest: pole küll otseselt seotud ei ajaloo ega ühiskonnaõpetusega, ent jutuks ju tuli. Rääkisin ühest 3D videost, draakoniga. Link sellele on nüüd siin. Vaatamisesks ning elamuse saamiseks on vajalikud puna-sinised prillid. Soovitan seda vaadata õhtusemal ajal, kustutada kõik muud tuled, ekraanist piisavalt kaugele nõjatuda ning nautida vaatepilti. Igatahes on see hea näide, kuidas meie silmad võivad meile asju näidata reaalsusest erinevalt.

Teine võlg ja lubadus, mille siin kohe ära klaarin on 10. klassile, kellega sai eile räägitud Foiniikiast. Sealjuures oli juttu ka Tüürose linnast, mis osaliselt paiknest rannikust veidi eemal saare peal. Eriti kuulsaks oli ta vanaaja maailmas saanud oma vallutamatusega, kuni 332 e.Kr Aleksander Suur seda lõpuks tegi. Kasutas ta väga lihtsat meetodit, et saarel asuv kindlus vallutada: nimelt lasi ta mandrilt sinna tammi, tee ehitada. Tunnis küsiti, kui pikk see vahemaa mandrilt saarele oli ja ma nüüd uurisin selle järgi: inglisekeelsed allikad annavad vahemaaks umber pool miili. Meile mõistetavamalt on see kusagil 750-800 meetrit, ehk siis küllaltki suur vahemaa.

Küllap on neid lubadusi linkidele ja materjalidele veelgi, mis ma andnud olen. Kui need mulle meelde tulevad, siis täiendan esialgu sedasama postitust.

Midagi 12. klassile
Nagu te ehk mäletate, oli meil tunnis juttu täna Rasputinist, ning nagu välja tuli, ei teadnud te tema välimust. Lisan siia nüüd paar pilti temast ning teil on endil võimalik veenduda, kuivõrd meeldib-ebameeldiv ja püha mees ta oli.


Seniks aga rõõmsat meelt koolis käia!
Kirjutamiseni!

Filosoofia tunnis lubatud link

Tere siis kõik siia sattujad!

Täna 12. klassi filosoofia tunnis mainisin ühte Enn Kasaku artiklit Õpetajate Lehes, kus ta kirjutab oma kogemustest, mida peetakse ülikoolis filosoofiaks. Ühtlasi on seal aga ka see, mida Enn Kasaku meelest peaks, võiks koolifilosoofia saavutada, mis tema koht võiks olla.
Et mul endal on alles esimene aasta sellist ainet õpetada, siis loodan, et kevadeks olen ehk poolegi sellest mõttest saavutanud.
Esimene vasikas pidada ikka aia taha minema. Ehk saame hakkama vaid poole vasika aia taha minemisega.

Selle teksti lugemine pole kohustuslik, kuid võiks siiski silmad üle lasta. Halba ei sünni sellest kindlasti midagi.

Seniks aga head koolinädalat!

Midagi, mille peale sageli ise ei tule

Tere taas!

Nagu lubatud, hakkan sügisest siia keskkonda taas veidi sagedamini postitusi lisama.
Seekord panen siia lingi ühele esmaspäevase (06.09.2010) Eesti Päevalehe arvamuslehekülje loole. Nelli Jung kirjutab artiklis "Teistest parem, paremalt teine", kuidas isegi märkamatult kultiveeritakse lastessegi juba varakult võistlemist selle üle, kel on rohkem ja paremaid, uhkemaid asju. Tegelikult läheb see ju isegi kaugemale. Kas elu ongi üks suur võistlus teistega? Kuidas määrata kindlaks võitjad?
Need on küsimused, mille üle võiks aeg-ajalt ju mõtelda. Meid ümbritsev meediaruum ja ühiskond eeldab kõigilt edukust ja edasijõudmist. Kõik peavad olema kõrgete ambitsioonidega ning kui siis keegi ütleb, et ta on rahulik ka oma vaikse tööga ja asjadega nii, nagu need parajasti on, vaadatakse talle viltu. Filmides ning küllap ka tavaelus nimetatakse selliseid inimesi luuseriteks.
Ei väidagi, et edasipüüdlikus on halb ning peaks alati leppima asjade hetkeseisuga. Tahe paremini teha ongi ju see, mis elu ja arengut edasi viib. Kuid mõtelda tasuks, kas selle pärast peab end nö ribadeks rabelema.
Igal juhul tasuks artikkel läbi lugeda ning kulutada paar minutit selle üle mõtlemiseks.

Rahulikku nädalavahetust aga igal juhul kõigile!

Vabariigi Presidendi väljakuulutatud uurimistööde võistlus

Tere siis üle pika aja!

Poole kevade ja terve suve jooksul pole ma siia blogisse lisanud midagi. Ning vaevalt et keegi oleks vaheajal end siinsete teemade, materjalidega koormata tahtnudki. Eriti selliste ilmadega, mida sel aastal nautida võis.
Nüüd aga on suvega selleks korraks ühel pool ning taas tuleb pühenduda koolitööle.
Seoses sellega panen siia üles lubatud lingi Presidendi uurimistööde võistluse teema juurde. Uudist ennast saab lugeda SIIT. Täpsema info ja nõuded leiab aga Eesti Ajalooõpetajate Seltsi kodulehelt.
Eriti hästi võiks see sobida 11. klassile, kel seisab niikuinii ees uurimise koostamine.

Muidugi vabandan ka selle info mõningases hilinemises. Püüan teinekord veidi varem valmis saada.

Seniks aga mõnusat kooliaega!

Nimede tähendus

Tere viiendikud ja teised ka, kes seda lugema satuvad.

Viiendale klassile sai koduseks tööks leida oma nime tähendus. Enim abi saab selleks selliselt leheküljelt nagu Nupsu perekooli nimeraamat. Klikake antud lingile, ette tulnud lehel sisestage esimesse vabasse kasti oma nime ning seejärel vajutage nuppu kirjaga "Otsi". Nii lihtne see ongi! :D
Muidugi võib kasutada ka mõnda nimeraamatut, mille peaks saama raamatukogust.
Nüüd aga ruttu-ruttu oma nime tähendust otsima, sest järgmine nädal küsin kõiki!
Seniks aga kena vihmajahedat kevadet!

EURIBOR'ist

Tere üle pika aja!
Täna tuli 12. klassiga juttu EURIBORist. Selle täpsema selgituse saate kätte siit lehelt.

Aga muidu head päeva!

Uudishimu on inimlik ehk abiks neti-nuhile

No tere jälle!

Seekordne postitus pole küll otseselt seotud ei ajaloo ega ühiskonnaõpetusega, ent üldhuvitav on ta siiski. Nimelt tuli 11. klassiga ajalootunnis jutuks see, kuidas enda või kellegi kohta internetist infot leida. Muuseas sai räägitud ka sellest, et kui oled kord midagi võrku üle pannud - nt pildi - siis see sinna jääbki. Nii näiteks jääb pea igavesti võrku teie pilt joomingust või mõnest muust piinlikust hetkest, mis aga tulevasele tööandjale ei pruugi muljet avaldada.
Lisaks on niisamagi huvitav ju teada, mida sinu kohta interneti avarusist leida võib.
Lehekülg ise on siin aadressil ja peaks olema tasuta kasutamiseks. Täpsemate otsingute jaoks on juba teised leheküljed, mis aga tahavad juba mingit tasu saata.
Seniks aga head nuhkimist ja
Taaskirjutamiseni!

Mõtteteravuse hoidmiseks ETV2, 22.55 "Tšehhi unelm"

Tere ja head vaheaega!

Seda viimast muidugi neile, kellel on praegu vaheaeg ja kes seda nautida saavad. Nii mõnigi üheksandik ilmselt sõidab eri koolide vahet ning teeb üha uusi sisseastumiskatseid, gümnasistid aga sõidavad ühe ülikooli lahtiste uste päevalt teise omadele. Muidugi ei kehti see sugugi kõigi kohta ja nii mõnigi veedab selle aja lihtsalt niisama oleskledes või siis näiteks referaati kirjutades.
On kuidas on, kuid sel üsnagi hilisel tunnil tuli mulle meelde pakkuda teile üks võimalus tunikese sisustamiseks sellest nädalast. Nimelt on täna ETV2's kl 22.55 dokumentaalfilm "Tšehhi unelm", mis räägib sellest, kuidas filmi autorid algatasid Tšehhis reklaamikampaania uue ostukeskuse promomiseks. Kesksust tegelikult üldsegi polnud ja ka reklaamid olid sisuga "Ära osta!" ja "Ära mine!" jne. Sellest hoolimata ilmus kohale sadu inimesi.
Film näitab hästi, kuivõrd mõtte- ja kriitikavabaks võib inimene tarbides muutuda. Eriti soovitan seda vaadata ühiskonnaeksamitegijatel - saate natuk ideid ja mõtteid kasvõi arutluse jaoks. Kahju ei tule aga ka kellelgi teisel. Vaheajal ei tohiks ju ka hiline kellaaeg probleemiks olla.

Kõigile aga mõnusat jätkuvat vaheaega ja suurema osa tõenäoliste blogikülastajatega kohtume juba esmaspäeval.
Seniks,
Taaskirjutamiseni!

Tähesõjadadest - ent mitte filmist

Tere siis üle nädala!

Tulemas on vahaeg ning õpilastel on kiire hinnnete parandamisega, õpetajatel järeltööde tegemisega. See on vast ka põhjus, miks nüüd pea nädal aega pole siia ühtegi postitust tulnud.
Täna aga tuli 12. klassi ajalootunnis juttu Reagani algatatud tähesõdade programmist e kosmosesse rajatud raketikaitse kilbist. Ma ei leidnud küll seda videot, kus on 80ndatest pärit animatsioon selle kava kohta, ent siit lingilt leiate portsu youtube'i laetud videosid sellest teemast.
Keda see huvitab ning soovib leida ka natuke täpsemat faktiteavet, võib piiluda vastavateemalist Wikipedia lehekülge.
Lisan siia veel kunstniu nägemuse sellest süsteemist. Pildil on kujutatud seda satelliitidest ja maapealsetest aparaatidest koosnevat süsteemi töös ehk siis hävitamas Nõukogude Liidu rakette.

Meeldivat avastamist!

Filmiarhiiv - hea koht nägemaks, kuidas elati vanasti.

Tere taas.

Kolades netis ringi ja otsides kusagilt Eesti ajalugu puudutavaid dokumentaale, sattusin Eesti Filmiarhiivi kodulehele. Sinna on näisteks lisatud trobikond videolõike, mis kajastavad mitme aastakümne jagu sündmuseid: alustades nn "esimese vabariigi" ajast ning lõpetades näidistega praeguse vabariigi sündmustest ning elust-olust. Kel aega, tasub seal veidi ringi vaadata. Tänasel päeval on nt 1957. aastast pärinevad ingvaatelõigud, nende kommentaarid juba päris naljakad kuulda, vaadata.

Lisan näidiseks filmiringvaate Okroobrirevolutsiooni 40. aastapäeva puhul. Võetud on see hetkel Filmiarhiivi kodulehelt. Näidislõikude juurde ja ise edasi uurida - nt Eesti esimest animafilmi - aga siit lehelt.

Lahtiste uste päevad Sisekaitseakadeemias!

Tere, gümnasistid!

Hannes palus edasi öelda, et kui keegi kaheteistkümnendikest, aga miks ka mitte teistest gümnaasiumiklassidest, on mõelnud Sisekaitseakadeemiasse astumisest või tundnud huvi seal õpetatavate ainete vastu, siis on tulemas lahtiste uste päevad.
Need on 23. märtsil ehk vägagi sobivalt vaheajal. Kes tunneb huvi ja plaanib sinna minna, siis tuleb ennast kindlasti eelnevalt registreerida, mida saab teaha sel veebiaadressil: http://www.sisekaitse.ee/ska/sisseastujale/avatud-uksed-2010/ .
Kes otsustab sel ajal Tallinna minna, siis võite juba ka Kunstihoonest läbi astuda ja piiluda Kunila kunstikogust koostatud näitust.
Et aga vaheaeg oleks asjalik ja hariv. :D

Järgmise korrani aga,
Kõike head!

Teatrijuttu...

Hei-hei!

Mõnusat pühapäeva või misiganes päeva, mil te seda loete. 12. klassiga oli juba eelmisel nädalal teatrisse minekust juttu ja teistega ma räägin lähiajal veelkord selle läbi. Asi siis selline, et Endla teater pakub võimalust viia läbi ühiskonnaõpetusetund teatris. Selle raames on võimalik vaadata etendust "Mässajad" ning etendusele järgneb vestlusring. Selliseid etendusi on kolm: 17. märtsil, 9. aprillil ja 15. mail ning igakord on vestlusring erinevate inimestega. Peateemaks on globaliseerumine ehk ülemaailmastumine ning vähemalt ühiskonnaõpetuse eksami tegijatele on see vägagi soovitatav.
Rahast nii palju, et kui sab kokku 16 soovijat, on pilet 75 krooni, millele lisandub linnaõit. Viimasega peab veel vaatama, kuidas seda korraldada.
Kes asjast huvitatud on, andku märku. Kahju ei tee see igaljuhul küll kellelegi.

Etendusest veidi enam infot leiab siit lehelt.

"Disko ja tuumasõda" täna ETV's 22.30

Ehk täna näitab ETV taaskord mängulist dokumentaalfilmi "Disko ja tuumasõda". Tegemist on äärmiselt mõnusa, huvitava ja meelelahutusliku filmiga. Ehkki meie siin lõuna pool Eestis Soome tv'd ei näinud, jõudsid sealsed mõjud sugulaste, tuttavate kaudu siiski üle Eesti. Nii võite selleski filmis näha, kuidas kirja teel antakse edasi teleseriaali "Dallas" tegevustikku.

Kes vähegi viitsib sel ajal veel ülal olla, siis soovitan soojalt vaadata.

Plagiaat ja selle tagajärgedest

Tere jällegi!

Kahjuks on see postitus naguke manitseva tooniga, ent midagi pole teha. Noorus ongi õppimise aeg ning õpitakse ka oma vigadest. Veel parem aga, kui teiste vigadest. Seepärast tasuks alljärgnev tekst läbi lugeda.

Tänase päeva kestel tõusis esile plagiaadi küsimus. Nimesid ei hakka nimetama, kuid üks õpilane esitas mulle arutluse, mis oli suuresti Jaak Alliku artikkel. Lugesin selle teistele ette ka ning asjaosalised, kes täna selle arutluse ette lugemist kuuslid, võivad algallikat e originaalartiklit lugeda siit.

Teistele aga:

Selline teise töö või selle oluliste osadegi enda tehtu pähe esitamine on halb mitmest küljest:

te pole ju tegelikult seda au, hinnet väärt

• koolitööd on siiski teie enda arendamiseks - artiklit võib ju lugeda küll ja sealseid mõtteidki kasutada, ent kindlasti mitte seda enda oma pähe esitada
• koolis järgneb sellise teo ilmsiks tulemisele hinne 1, sageli parandamise võimaluseta
• ülikoolis võib see teil lõppeda ka välja viskamisega: mõelge ise, kui "tore" see oleks nt pärast kahte aastat 100 000-kroonise õppemaksu tasumist?
• ja eks neid põhjuseid on veel, mis mulle lihtsalt kohe meelde ei tule.

See ülalpoolne jutt oli mõeldud kõigile seda lugema juhtuvatele õpilastele. Haridus on siiski teie jaoks ja tuleb kunagi kasuks. Aga selle nimel tuleb ka veidike veava näha.

Loodan, et keegi selle pärast ei solvu.

Muidu aga,

Taaskirjutamiseni!

Sülearvutite kasulikkusest õppetöös

Tere, eeskätt kaheksandikud!

Tunnis sai põgusalt räägitud sellest, kuidas Tartus katsetati õpilastele sülearvutite jagamist ja nende kasutamist õppetöös. Ehkki ma ise juba tunnis lühikese kokkuvõtte sellest tegin, saavad soovijad selle ise üle lugeda siit aadressilt.

Mõelge edasi, kui vajalik, mõttekas sülearvuti kasutamine siiski on.

Ehkki mõnes tunnis, aines - nt ühiskonnaõpetus - oleks sellest tõesti päris palju kasu.

Mistrali tehingu tagamaad eestlase silme läbi ja muudki ...

Tere pühapäevast päeva!

Viimasel nädalal oli paari klassiga juttu Mistrali laevadest ja tehingust. Et Eesti jaoks on tegemist meelierutava ja julgeolekugi kohalt olulise küsimusega, siis sellest ikka kirjtuatakse aeg-ajalt. Postimehes kirjutab Kaarel Kaas Mistrali müümise põhjustest-tagajärgedest nii Prantsusmaa kui Euroopa seisukohalt.

Kes võtab vaevaks selle artikli läbi lugeda, siis vast tasuks tähelepanu pöörata ühele reale, mis räägib vene kõrgematest sõjaväelastest. Nimelt olevat nood väitnud, et Mistrali-laadse süsteemiga oleks Gruusia sõda kujunenud ehk 40-minutiliseks. Eesti on Gruusiast väiksem ja mõnes mõttes raskemini kaitsetav maa.... tasuks mõelda selle võimaluse üle järele. Sellest loost leiate ka laeva enese läbilõike, mis veebis küll pisut udune on.

Keda aga Mistral kui laev huvitab ja tahab selle kohta enam teada, võib kiigata siia leheküljele. Muidugi võib igaüks ise netist lisa otsida.

Berliini müürist

Tere siis jälle!
Nagu lubatud, panen siia üles läbilõike, skeemi Berliini müüri turvatsoonist. Eks igaüks võib ise lugeda, mis on mis.
Mõelda tasuks ka sellele, et kui kommunistlik elukorraldus tõesti nii hea oli, siis miks pidi inimesi nii rangelt "halvast kapitalistlikust maailmast" selliste kindlustustega eraldama. Ehk oleks tulnud müür hoopis lääne-saksamaalaste väljashoidmiseks teha?
Kes selle rajatise kohta enam teada tahab, vaadaku inglisekeelse Wikipedia leheküljelt edasi.

Seniks aga kena nädalavahetust!

Üks lihtsatest viisidest, kuidas absurdini jõuda...

Inimkond on ikka ja jälle silma paistnud oskusega mõned lihtsad asjad viia absurdini. Kes veel ei tea, siis Kreeka on suuresti oma oskamatuse ja ka valetamise pärast suures majanduskriisis, olgugi et euromaa. Ka pole tema riigieelarve defitsiit lubatud 3% lähedalgi, vaid pigem kusagil 10% kandis.

Ärileht Financial Times (mille lugusid Postimees hiljuti vahendama hakkas), pakub kreeklastele lihtsa viisi, kuidas raha teenida: tuleb kõigele kreeka kultuuri ja ajalooga seotule - ideed, nimed, mõisted jne - hakata rakendama autoriõiguste tasu. Nii näiteks ei saaks enam kasutada sõna bioloogia, maksmata selle eest autoriõigustasu. Eesti keeles saame vähemalt rahumeeli sõna "ajalugu" edasi kasutada, kuna me pole seda kreekakeelsest historia'st tuletanud. Aga nt inglased ja ka venelased peavad uue sõna välja mõtlema. :D

Pildil on sumeri päritolu kangelane
Gilgameš, kes on olnud kreeklaste
Heraklese eekujuks.

Kogu artiklit saate lugeda siit ning mõelge siis, kuhu me nii välja jõuaksime.

Tegelikult poleks kreeklastel endilgi väga hõisata, kui sumerid veel elaksid. Suur osa nende pärandist - nt müüdid - on pärit just nimelt sellelt vanaaja rahvalt.

Pealegi kehtib autoriõigustele tavaliselt mingi ajaperiood, mille möödumisel muutub teos vmt kõigile vabalt kasutatavaks. See varieerub 50 - 100 aasta vahel enamasti. Nii on kreeklased sellega ilmselt lootusetult hiljaks jäänud. Kuid samas pole siin ilmas ju midagi võimatut.

Taaskirjutamiseni!

Hiinast ja Nõukogude Liidust

Eesti kõnekäändudest on ikka üks mu lemmikuid olnud "parem hilja, kui mitte kunagi". Sama kehtib ka hiina ja varblaste tapmise loo kohta. Et ma nüüd Youtubest selle kohta ühtegi videot ei leidnud, otsisin üles oma eelmine aasta kuskilt avastatud katkendi. Sellest saab näha kuidas varblaste laipu veoautodega ära viiakse ja neid hunnikutesse kogutakse.



Nüüd Nõukogude Liidust.
Kes tunnis viimase nädala jooksul tähele pani, teab, et me rääksime NL'st pärast maailmasõda ja ka Stalini surmast ning muu seas sellest, et ta plaanis uut ülemaailmset sõda. Tänases Postimehes in intervjuu vene ajaloo­kirjaniku Mark Solonin'iga, kus ta puudutab ka seda teemat. Silmaringi laiendamiseks ei tee paha sellele pilk peale visata. Artikli leiate siit.

Ja 8. klassile lubasin ma ka viite videolõigule üles panna. Ma ausalt öeldes enam ei mäleta mille kohta täpselt, ent kuna me rääkisime muude asjade seas ka massiparteidest ning tundus uskumatu u miljoni inimese kogunemine, siis ilmselt sellest.
Ma nüüd mingit väga head lõiku ei leidnud, kuid selleski võite näha tohutut rahvamassi, kes on kogunenud ainult Hitleri nägemiseks. Antud kohtumiselt talupoegadega oli minu mäletamist mööda kohal kusagil miljon või veidi enam inimest. Kujutage ette tervet Eestit ühes kohas ühel ajal.
Videoklipi leiate allpool olevalt aadressilt:
http://www.youtube.com/watch?v=jIF6hOy5LNg&feature=related

Kui ma pidin millegi muu kohta videolõigu otsima, siis andke nt kommentaarides teada.

Kõike paremat!

Üldhuvitavat

Vabamüürlased on ikka meelierutav teema olnud. Nüüd on prantsuse vabamüürlased otsustanud osa oma saladustest avalikuks teha. Keda huvitab, saab pikemalt lugeda siit.

Mis hakkab juhtuma, kui meile tuleb €uro?

Teades, et enamasti ajalehti ei loeta, pole keegi tõenäoliselt veel lugenud Postimehest ka seda lugu, kuidas euro peaks kasutusele tulema. Kuidas tuleks hinnad ümardada, kas hinnad tõusevad ja kui palju nad tõusevad. Lisaks ka vahetatava raha hulga kohta. Kui 1992. aastal tuli Eestis kasutusele kroon, tohtis omale vahetada vaid 10 krooni ehk siis sada rubla. Mis sest, et teil vedeles voodimadratsi alla sukasääres nt 100 000 rubla.
Eriti soovitan seda artiklit ühiskonnaõpetuse tegijatele - nii 9. kui 12. klassist.
Artikli enda leiate siit.

Ameerika Ühendriikide eelarve 2009

Kui mul õigesti meeles on, tuli 12. klassiga sel nädalal ühes tunnis juttu AÜ eelarvest ja selle valdkondadest. Keda see huvitama hakkas, siis leidsin ükspäev kuskilt hea tabeli, kus kirjas kui palju ja mille jaoks raha antakse.
Kes inglise keelt oskab, peaks aru saama.

Ja vabandan samuti. Ma ütlesin tunnis, et kogu eelarvest on haridusele ette nähtud vaid 3 miljardit dollarit. Õnneks on see summa siiski suurem: 59 miljardit. Mis kogu eelarve mahtu arvestades pole siiski liiga palju.

Tere!

Tere, kes seda lugema juhtuvad!

Mõte luua internetti mingi keskkond linkide ja ka materjali üles panemiseks keerles mul peas juba tükk aega. Ikka juhtub, et ei jõua tunnis millestki nii palju, kui tahaks, rääkida. Või sagedamini isegi, et lihtsalt sel hetkel ei tea, oska küsimusele vastata.
Selle lehe mõte ongi eelkõige nö tunnivälise materjali lisamine. Kommentaarides saab veel arutelugi läbi viia. Kui see tööle hakkaks, oleks ütlemata tore.

Esimeste linkide, piltideni aga kõike head!