Tere taas!
Nagu lubatud, hakkan sügisest siia keskkonda taas veidi sagedamini postitusi lisama.
Seekord panen siia lingi ühele esmaspäevase (06.09.2010) Eesti Päevalehe arvamuslehekülje loole. Nelli Jung kirjutab artiklis "Teistest parem, paremalt teine", kuidas isegi märkamatult kultiveeritakse lastessegi juba varakult võistlemist selle üle, kel on rohkem ja paremaid, uhkemaid asju. Tegelikult läheb see ju isegi kaugemale. Kas elu ongi üks suur võistlus teistega? Kuidas määrata kindlaks võitjad?
Need on küsimused, mille üle võiks aeg-ajalt ju mõtelda. Meid ümbritsev meediaruum ja ühiskond eeldab kõigilt edukust ja edasijõudmist. Kõik peavad olema kõrgete ambitsioonidega ning kui siis keegi ütleb, et ta on rahulik ka oma vaikse tööga ja asjadega nii, nagu need parajasti on, vaadatakse talle viltu. Filmides ning küllap ka tavaelus nimetatakse selliseid inimesi luuseriteks.
Ei väidagi, et edasipüüdlikus on halb ning peaks alati leppima asjade hetkeseisuga. Tahe paremini teha ongi ju see, mis elu ja arengut edasi viib. Kuid mõtelda tasuks, kas selle pärast peab end nö ribadeks rabelema.
Igal juhul tasuks artikkel läbi lugeda ning kulutada paar minutit selle üle mõtlemiseks.
Rahulikku nädalavahetust aga igal juhul kõigile!
Nagu lubatud, hakkan sügisest siia keskkonda taas veidi sagedamini postitusi lisama.
Seekord panen siia lingi ühele esmaspäevase (06.09.2010) Eesti Päevalehe arvamuslehekülje loole. Nelli Jung kirjutab artiklis "Teistest parem, paremalt teine", kuidas isegi märkamatult kultiveeritakse lastessegi juba varakult võistlemist selle üle, kel on rohkem ja paremaid, uhkemaid asju. Tegelikult läheb see ju isegi kaugemale. Kas elu ongi üks suur võistlus teistega? Kuidas määrata kindlaks võitjad?
Need on küsimused, mille üle võiks aeg-ajalt ju mõtelda. Meid ümbritsev meediaruum ja ühiskond eeldab kõigilt edukust ja edasijõudmist. Kõik peavad olema kõrgete ambitsioonidega ning kui siis keegi ütleb, et ta on rahulik ka oma vaikse tööga ja asjadega nii, nagu need parajasti on, vaadatakse talle viltu. Filmides ning küllap ka tavaelus nimetatakse selliseid inimesi luuseriteks.
Ei väidagi, et edasipüüdlikus on halb ning peaks alati leppima asjade hetkeseisuga. Tahe paremini teha ongi ju see, mis elu ja arengut edasi viib. Kuid mõtelda tasuks, kas selle pärast peab end nö ribadeks rabelema.
Igal juhul tasuks artikkel läbi lugeda ning kulutada paar minutit selle üle mõtlemiseks.
Rahulikku nädalavahetust aga igal juhul kõigile!
No comments:
Post a Comment